Ma tunnen ennast nii tobeda ja vastikuna viimasel ajal. Selline tunne, nagu ma nüüd jäängi vanaks. Vanaks ja kõik. Ma mõtlen nii faking kainelt, et see hirmutab mind ja ainult hooti olen rõõmus ja hõljun pilvedes nähes kõike tuhandeid kordi positiivsena, kui nad on.

Täna käisin vaatamas Karaoket. Nukuteatris. See etendus pani mõtlema. Iga inimese loos oli mingi paraleel minu eluga. Pani mõtlema. Kõigele. Vahel tulid selgusehetked, mida ja kuidas ma peaksin edasi tegema. Sellest tükist sain ma kohe kindlasti midagi.
Soovitan.

Nunnukas päev Mariaga ninapidi koos oli täna.